+372 53 233 238 info@ohhira.ee
Fermenteerimine

Inimkond arenes välja fermenteeritud toitudega – ja meie keha vajab neid ka praegu!

On lihtne unustada, et külmkapp on alles nüüdisaegne leiutis. Läbi suurema osa inimkonna ajaloost on toidu säilitamiseks kasutatud hoopis teistsugust meetodit – fermenteerimist (hapendamist).

Arheoloogilised tõendid toidu fermenteerimisest ulatuvad enam kui 9000 aasta tagusesse aega. On selge, et oleme sellega tegelnud juba pikka aega. Veel hiljuti moodustasid fermenteeritud toidud traditsioonilisest dieedist kuni 30%. Meie organism on kohastunud fermenteeritud toite sööma ja mitmesugustel põhjustel me lausa vajame neid.

Saabub mängu külmik. Äkki, vaid kahe või kolme põlvkonna vältel, hakkavad inimesed sööma palju rohkem külmutatud ja töödeldud toitu ning vähe fermenteeritud toitu. Enamik meist võib ühe käe sõrmedel üles loendada toitainerikkad fermenteeritud toidud, mida kunagi söönud oleme – jogurt, keefir, hapendatud tainast leib, võib-olla ka hapukapsas või kimchi. Nende hulgas on ka fermenteeritud sojatooted miso ja tempeh. Jogurt on läänelikus toitumises kindlasti kõige levinum, kuid isegi jogurtile on lisatud suhkrut, maitse- ja värvaineid.

Üldiselt on fermenteeritud toidud läänelikus toitumises haruldased. Teadlased on hakanud mõistma, et selle tagajärjed inimeste tervisel on palju suuremad, kui varem arvatud. Pidev kasulike bakterite (probiootikumide) tarbimine aitas meie tervist kaitsta. Fermenteeritud toitude eelised on arvukad:

  •  Need aitavad meil soolestiku ja kogu keha mikrobioomi mitmekesisust hoida;
  • Nendes on toidus sisalduvad toitained ja antioksüdandid kontsentreeritud – kuni
    200 korda!
  • Need aitavad meil tõhusamalt taimset valku seedida.*
  • Need aitavad meil soole limaskesta tervist hoida.*
  • Need tagavad tasakaalus (mitte ala- ega üleaktiivsed) immuunreaktsioonid.*
  • Läbi soole-aju telje aitavad need isegi head meeleolu hoida.*

Nüüd midagi tõeliselt põnevat. Toitu fermenteerinud probiootikumid ei pea kehale positiivse mõju avaldamiseks elusad olema. Probiootikumide ja nende fermenteerimise kõrvalproduktide olemasolu organismis toidab ka juba soolestikus olemasolevaid häid baktereid. Nimel tekivad fermenteerimise käigus fütotoitainetest kõrvalproduktid ja tundub, et need kõrvalproduktid toetavad teie organismi enda probiootilist populatsiooni. Seetõttu võib hapendatud leib soolestikule positiivset mõju avaldada ka siis, kui küpsetamine probiootilise toimega pärmi surmab.

Need ideed hakkavad USAs üldlevinud teadmistesse jõudma. Aga EFIs on meie armastatud sõber ja mentor Dr. Ohhira nendest põhimõtetest juba aastakümneid kõnelnud. Ta teadis, et läänelik toitumine, kus puuduvad piisavad koguses fermenteeritud toidud, omab raskeid tagajärgi kogu tervisele. Seetõttu töötas ta välja probiootilised tooted, mille aluseks on fermenteeritud terviktoidud.

Dr.OHHIRA® pole kunagi soovitanud tavalisi külmkuivatatud probiootilisi preparaate, mis sisaldavad miljardeid kolooniaid moodustavaid osakesi. Inimkeha pole sellega kohastunud. Selle asemel töötas ta välja tugevalt kontsentreeritud terviktoidul põhineva probiootikumi, mis on valmistatud supertoitudeks peetavatest köögi- ja puuviljadest, ürtidest ja seentest. Nendes on kontsentreeritud terviktoitudest pärinevaid toitained. Ja ka fermenteerimise kõrvalproduktid. Just fermenteeritud terviktoidud on need, mida keha tunneb ja vajab.*

Tavapärase nüüdisaegse elustiili juures ei ole meil võimalik aega tagasi keerata, et 30% meie söögist pärineks fermenteeritud toitudest. Kuid saame teha väikseid valikuid, et lisada oma toitumisse iga nädal veidi enam fermenteeritud toiduaineid. Lisaks võtke iga päev Dr.OHHIRA® probiootilisi preparaate, mis pakuvad lisatuge, mida vajame oma probiootilise tasakaalu taastamiseks.*

See materjal põhineb Natural Foods Merchandiseri Alan Logani, ND, 2016. aasta esitlusel.

 

Loe lisaks: Fermenteerimisprotsessi kirjeldus

error: Content is protected !!