Eriline fermenteerimisprotsess

Inimkond arenes välja fermenteeritud toitudega – ja meie keha vajab neid ka praegu!

On lihtne unustada, et külmkapp on alles nüüdisaegne leiutis. Läbi suurema osa inimkonna ajaloost on toidu säilitamiseks kasutatud hoopis teistsugust meetodit – fermenteerimist (hapendamist).

Arheoloogilised tõendid toidu fermenteerimisest ulatuvad enam kui 9000 aasta tagusesse aega. On selge, et oleme sellega tegelnud juba pikka aega. Veel hiljuti moodustasid fermenteeritud toidud traditsioonilisest dieedist kuni 30%. Meie organism on kohastunud fermenteeritud toite sööma ja mitmesugustel põhjustel me lausa vajame neid.

Saabub mängu külmik. Äkki, vaid kahe või kolme põlvkonna vältel, hakkavad inimesed sööma palju rohkem külmutatud ja töödeldud toitu ning vähe fermenteeritud toitu. Enamik meist võib ühe käe sõrmedel üles loendada toitainerikkad fermenteeritud toidud, mida kunagi söönud oleme – jogurt, keefir, hapendatud tainast leib, võib-olla ka hapukapsas või kimchi. Nende hulgas on ka fermenteeritud sojatooted miso ja tempeh. Jogurt on läänelikus toitumises kindlasti kõige levinum, kuid isegi jogurtile on lisatud suhkrut, maitse- ja värvaineid.

Üldiselt on fermenteeritud toidud läänelikus toitumises haruldased. Teadlased on hakanud mõistma, et selle tagajärjed inimeste tervisel on palju suuremad, kui varem arvatud. Pidev kasulike bakterite (probiootikumide) tarbimine aitas meie tervist kaitsta. Fermenteeritud toitude eelised on arvukad:

  •  Need aitavad meil soolestiku ja kogu keha mikrobioomi mitmekesisust hoida;
  • Nendes on toidus sisalduvad toitained ja antioksüdandid kontsentreeritud – kuni
    200 korda!
  • Need aitavad meil tõhusamalt taimset valku seedida.*
  • Need aitavad meil soole limaskesta tervist hoida.*
  • Need tagavad tasakaalus (mitte ala- ega üleaktiivsed) immuunreaktsioonid.*
  • Läbi soole-aju telje aitavad need isegi head meeleolu hoida.*

Nüüd midagi tõeliselt põnevat. Toitu fermenteerinud probiootikumid ei pea kehale positiivse mõju avaldamiseks elusad olema. Probiootikumide ja nende fermenteerimise kõrvalproduktide olemasolu organismis toidab ka juba soolestikus olemasolevaid häid baktereid. Nimel tekivad fermenteerimise käigus fütotoitainetest kõrvalproduktid ja tundub, et need kõrvalproduktid toetavad teie organismi enda probiootilist populatsiooni. Seetõttu võib hapendatud leib soolestikule positiivset mõju avaldada ka siis, kui küpsetamine probiootilise toimega pärmi surmab.

Need ideed hakkavad USAs üldlevinud teadmistesse jõudma. Aga EFIs on meie armastatud sõber ja mentor Dr Ohhira nendest põhimõtetest juba aastakümneid kõnelnud. Ta teadis, et läänelik toitumine, kus puuduvad piisavad koguses fermenteeritud toidud, omab raskeid tagajärgi kogu tervisele. Seetõttu töötas ta välja probiootilised tooted, mille aluseks on fermenteeritud terviktoidud.

Dr.OHHIRA® pole kunagi soovitanud tavalisi külmkuivatatud probiootilisi preparaate, mis sisaldavad miljardeid kolooniaid moodustavaid osakesi. Inimkeha pole sellega kohastunud. Selle asemel töötas ta välja tugevalt kontsentreeritud terviktoidul põhineva probiootikumi, mis on valmistatud supertoitudeks peetavatest köögi- ja puuviljadest, ürtidest ja seentest. Nendes on kontsentreeritud terviktoitudest pärinevaid toitained. Ja ka fermenteerimise kõrvalproduktid. Just fermenteeritud terviktoidud on need, mida keha tunneb ja vajab.*

Tavapärase nüüdisaegse elustiili juures ei ole meil võimalik aega tagasi keerata, et 30% meie söögist pärineks fermenteeritud toitudest. Kuid saame teha väikseid valikuid, et lisada oma toitumisse iga nädal veidi enam fermenteeritud toiduaineid. Lisaks võtke iga päev Dr.OHHIRA® probiootilisi preparaate, mis pakuvad lisatuge, mida vajame oma probiootilise tasakaalu taastamiseks.*

See materjal põhineb Natural Foods Merchandiseri Alan Logani, ND, 2016. aasta esitlusel.

Dr.OHHIRA® fermenteerimisprotsessi kirjeldus

Terviktoitude fermenteerimise tervistav mõju 30. september 2016

Dr.OHHIRA® probiootikumid rajanevad austusele looduse vastu ning on laialdaselt tunnustatud oma tuntavat muutust pakkuva ja tervist taastava mõju poolest. See kõik algab külluslikest värsketest ürtidest, puuviljadest, seentest, merevetikatest ja köögiviljadest ning loomulikult puhtast ja selgest allikaveest. Neile lisatakse 12 piimhappebakteritüve, mille kasvu oodatakse kannatlikult mitu aastat loomulikul temperatuuril toimuva fermenteerimisprotsessi käigus, mille tulemuseks oleva probiootikumi sarnast praegu turul ei ole.

TERVISLIKU MIKROBIOOMI LOOMINE

Tervislikule mikrobioomile aluse panemisel ja selle säilitamisel on neli omavahel seotud põhiteemat.

MITMEKESISUS või see, kes esindatud on?

Mitmekesisus viitab erinevate bakteriliikide arvule, keda inimene oma seedekulglas kannab. Uuringud näitavad, et põlisrahvaste kultuuride (inimesed, kelle kokkupuude antibiootikumide, töödeldud toidu ja keskkonnasaastega on vähene või puudub üldse) mikrobioomi mitmekesisus on keskmiste ameeriklastega võrreldes kaks korda suurem.1

TASAKAAL – tasakaal tähendab seedekulglas olevate bakteriliikide suhtelist arvu. Suure doosi (kolooniaid moodustavate osakeste poolest) probiootikumide tarbimine võib mikrobioomi tasakaalust välja viia. Hiljutises uuringus avaldasid teadlased järgmise väite: „Probiootikumid võivad olla kasutud või isegi kahjulikud, kui neid ei kasutata optimaalses doosis ja õigel otstarbel.“2

PREBIOOTIKUMID – te PEATE probiootikume hästi toitma ja eriti KIUDAINETEGA, mis on peamiselt puu- ja köögiviljades leiduvad lahustumatud süsivesikud. Inimese seedesüsteem ei suuda neid seedumatuid süsivesikuid lagundada, kuid kui need jämesoolde/käärsoolde jõuavad, on need ideaalseks toiduallikaks probiootilistele bakteritele.

POSTBIOOTIKUMID – need on probiootiliste bakterite AINEVAHETUSPRODUKTID.

Dr Ohhira nimetas neid bakterite ainevahetusprodukte biogeenseteks aineteks. Pidage meeles, et probiootilised bakterid on nagu väikesed tehased. See, miks probiootilised bakterid on olulised, on otseses seoses nende toodetavate ainevahetusproduktidega ning sellega, kuidas need ainevahetusproduktid mõjutavad ja reguleerivad teie keha suurt hulka bioloogilisi funktsioone. Oma hiljutises raamatus „The Mind-Gut Connection“, väidab Emeran Mayer, M.D., „oma miljonites geenides säilitatava info abil suudavad teie probiootilised bakterid toota sadu tuhandeid postbiootilisi metaboliite,“3 See selgitab, kuidas dr Ohhira protsessis kasutatakse parimal viisil ära neid nelja tervisliku mikrobioomi alust, mille tulemuseks on probiootikum, mille eeliste profiil on palju laiem, kui ühelgi teisel.

MITMEAASTANE FERMENTEERIMISPROTSESS

Fermenteerimine on protsess, mille käigus bakterid (või teised mikroorganismid) lagundavad ained keemiliselt kasutatavateks lõpp-produktideks. Inimese seedekulglas fermenteerivad või seedivad bakterid toiduaineid, nii et nendest saavad post-biootilised metaboliidid.

Dr.OHHIRA® fermenteerimisprotsess imiteerib inimese seedekulglas toimuvat fermenteerimist. Protsess algab kaheteistkümnest erinevast probiootilisest bakteritüvest. Seejärel lisatakse vastavalt sobivale aastaajale fermenteerimis tünnidesse erinevat orgaaniliselt kasvatatud taimematerjali, mis pakub probiootiliste bakterite jaoks toitainerikast segu.

Probiootilised bakterid eelistavad toituda mitteseeduvatest taimsetest süsivesikutest (kiudained). Suur hulk erinevat tüüpi kiudaineid toetab suurema hulga erinevate probiootiliste bakterite kasvu ja vohamist. See tagab probiootilise mitmekesisuse.

POSTBIOOTILISED METABOLIIDID

See on Dr.OHHIRA® probiootikumide edu tõeline saladus. Kui Dr.OHHIRA® probiootikumid pärast 3-aastast fermenteerimist kapslitesse pakendatakse, sisaldub neis kokku kolm toodet. Igas kapslis on erinevad probiootiliste bakterite tüved koos hulga prebiootikumidega, mis probiootikumide kasvu toetavad.

Veel postbiootiliste metaboliitide kohta: kapslitesse pakendamisel sisaldavad Dr.OHHIRA® probiootikumid piisavas doosis kõiki postbiootilisi metaboliite, mida probiootilised bakterid on kolmeaastase fermenteerimise käigus tootnud (teisi samaväärseid tooteid ei ole). Nende postbiootiliste metaboliitide hulgas on vitamiinid, aminohapped, lühikese ahelaga rasvhapped, immuunsüsteemi tugevdavad ained, mürkidest vabanemist soodustavad ained, rakkude signaalained ja arvatavasti veel teised kasulikud ained, mida seni avastatud ei ole.

1 Clements JC. The microbiome of uncontested Amerindians. Science Advances. 17. aprill 2015:1(3) 2 Wen K., et al. Vaccine. 12012306 1198-1207. 3 Mayer, E. (2016). The Mind-Gut Connection. New York, NY. HarperCollins.