Allergia põhjustab paljudele inimestele järjest enam probleeme. Eesti Allergialiidu tellimusel EMORi läbi viidud Eesti elanikkonna allergia teemalises küsitluses väitis ligi 73 protsenti vastanuist, et neil on millegi vastu allergia, 39 protsendil seda väitnuist oli allergia ka diagnoositud. Veidi rohkem kui kolmandikul vastajaist oli keegi peres allergik.
Mis on allergia?
Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tegemist on nö “teisiti” reageerimisega, tavalisest suurema tundlikkuse või ülitundlikkusega mingi teguri (antigeeni) suhtes, mida sellisel juhul nimetatakse allergeeniks. Ülitundlikkuse põhjustajateks võivad olla erinevad toiduained, ravimid, sissehingatavad osakesed, putukamürgid, loomakarvad jms.
Allergeeniks nimetatakse kehavõõrast valku või keemilist ühendit, mis kutsub organismis esile ülitundlikkuse. Allergeenid on pärit väliskeskkonnast (nt kemikaalid) või tekivad organismis endas (muutunud kehavalgud, mikroobimürgid jt).
Erinevate organite kudede (nina, silmade, kopsude, seedetrakti ja naha) nuumrakud sisaldavad histamiini. Kui inimese organism kohtub allergeeniga vabanevad nuumrakkudest histamiin ja teised keemilised ained, mis põhjustavad allergilisi haigustunnuseid. Allergeeniga (antigeeniga) võitlemiseks tekivad organismi immuunsüsteemis antikehad.
Peamised allergia sümptomid on:
Ninakinnisus
Vesine nina
Aevastamine
Sügelevad ja vesised silmad
Kähe kurk, köha
Kõrvade või siinuste ärritus
Unehäired
Ärrituvus
Lööve
Vähem sagedased sümptomid:
Peavalu
Hingamishäired
Köha
Madal vererõhk
Astma
Bakterid otsustavad kellest saab allergik, kellest mitte
Enesele teadvustamatagi kannab iga inimene endaga kaasas kümme korda rohkem baktereid, kui on tema oma keharakke. Olles küll silmale nähtamatud, kuid esinedes nii suurel hulgal, on mikroorganismidel väga oluline mõju kogu inimorganismile.
Bakterite hulk ja liigirikkus on kehapiirkonniti erinevad. Nende kooslus on igal inimesel sama individuaalne nagu sõrmejälg. Milliseks kujuneb inimese peamine mikrobioloogiline kooslus, on mõjutatud juba alates sünnimomendist ja esimestest eluaastatest ning see jääb suhteliselt püsivaks kogu eluea jooksul.
Rootsis, Karolinska Instituudis Eesti ja Rootsi imikutega jälgimise meetodil läbi viidud teadusuuringus leiti, et allergiliste imikute mikrobioota koosseis oli liigivaesem ning selles esines vähem bifidobaktereid, enterokokke ja bacteroides tüüpi baktereid.
Centre for Allergy Research, Karolinska Institutet, Stockholm, Sweden. Björkstén B, Sepp E, Julge K, Voor T, Mikelsaar M.
Head efekti lapsel allergiate ärahoidmisel on andnud probiootikumide tarvitamine ema poolt juba raseduse ajal — kasulikud bakterid kanduvad koheselt sünnitusel lapsele üle. Uuringud on näidanud, et mida varieeruvam on lapse mikrobioota kooslus, seda vähemtõenäoline on tal allergiate kujunemine. Selles osas on eriti tähtis lapse esimene eluaasta, mil immuunsus alles areneb ja tekib tolerantsus erinevate väliskeskkonnast tulevate ainete suhtes. Nimelt eritavad kehasse sattunud bakterid elutegevuse käigus aineid, mille limaskesta rakud kehaomaseks tunnistavad ega suuna immuunrakke nende vastu rünnakule. Seetõttu ka elu jooksul hiljem ei põhjusta nendele sarnaste ühendite kehasse sattumine immuunsüsteemi reaktsiooni.
Eesti lastel 0-5a esineb:
munaallergiat 15%,
piimaallergiat 5%,
teisi allergiaid <1%Julge K, Voor, Jürisson M, Pilden-Sarv B
Liigse steriilsuse hüpotees
Mitmed teadlased on arvamusel, et allergiate esinemissageduse tõus on otseselt seotud soolestikubakterite puudusega, mis tuleneb omakorda üha steriilsematest elamistingimustest. Seda kinnitavad ka mitmed uuringud, kus näiteks maal üles kasvanud lastel, kellel oli kokkupuude looduse, loomade, mulla ja seeläbi suurema hulga erinevate bakteritega, esines allergiaid vähem kui linnalastel. Sama muster kehtis ka lemmiklooma omanud versus lemmikloomata kasvanud laste puhul.
Kuigi igapäevane hügieen on endiselt väga oluline, on siin mõistlik säilitada tasakaal ning mitte koduse ja isikliku hügieeni eest hoolitsemisel üle doseerida kõikvõimalike antibakteriaalsete ja desinfitseerivate vahenditega.
Bakteritel on organismis palju üliolulisi rolle
Inimese mikrobiootasse kuuluvatel bakteritel on organismis mitmeid toetavaid ja tervendavaid toimeid. Muuhulgas osalevad bakterid näiteks immuunsüsteemi välja arenemisel ning tugevdavad seda kogu eluea vältel, tootes looduslikke antibiootikume ehk bakteriotsiine. Samuti aitavad bakterid kaitsta keha haigustekitajate eest, sünteesivad vajalikke vitamiine nagu K, B1, B2, B3, B6 ja B12, toodavad erinevaid põletikuvastaseid ning loomulikult ka seedimist soodustavaid toimeaineid.
Millised probiootikumid toimivad allergiavastaselt?
Vanderbilti ülikooli meditsiinikeskuse teadlased võtsid vaatluse alla 23 varasemat uuringut, mis hõlmasid kokku 1919 inimest. Teadlaste sõnul näitas neist uuringutest 17, et hooajaliste allergiatega inimestel, kes võtsid probiootikume, olid allergiasümptomid vähem väljendunud ning üldine elukvaliteet parem kui neil, kes said probiootikumide asemel platseebot.
Atoopilise dermatiidi korral ja allergia profülaktikas on tõestatud toime L.rhamnosus GG, L. fermentum ME-3, L. acidophilus tüvedel (millest viimane on ka Dr.OHHIRA® probiootikumides) ning nende kombinatsioonidel koos L. casei ja B. longum tüvedega (mõlemad eelnimetatud tüved sisalduvad ka Dr.OHHIRA® probiootikumides).
Florida Ülikooli toiduaineteteaduse läbi viidud uuringus leiti, et probiootikum, mille koostisse kuulusid erinevad lactobacillus ja bifidobacterium tüved (Dr.OHHIRA® probiootikumides sisaldub vastavalt 7 lactobacillus ja 4 bifidobakterium tüve) leevendas edukalt heinapalaviku sümptomeid ja parandas allergiahooajal patsientide elukvaliteeti.
Samuti on leitud seoseid erinevate lactobacillus ja bifidobakterium tüvede kombinatsioonide soodsa mõju kohta psoriaasi, ekseemi, laktoositalumatuse, pähkli-, õietolmuallergia ja allergilise riniidi ehk heinanohu puhul. Siinkohal tuleb aga märkida, et kuna iga inimese soolebakterite kooslus on ainulaadne, võivad erinevad tüved töötada erinevate inimeste jaoks erinevalt. Seetõttu on soovitatav valida omale probiootikum, milles on rohkelt erinevaid piimhappebakteri tüvesid.
Dr.OHHIRA® toodetes sisalduvad lisaks elusatele lactobacillus ja bifidobacterium bateritüvedele kääritamise käigus bakterite poolt toodetud valmis kujul postbiootilised metaboliidid, milledest paljudel on põletikulisi protsesse leevendavad toimed. Jaapanis, Dr.OHHIRA® probiootikumidega läbi viidud teadusuuringus leidis kinnitust, et Dr.OHHIRA® probiootikumid on tõhusad I tüüpi (ehk kõige agressiivsema allergiavormi) leevendamisel.
Et allergiat ennetada, võiks alustada probiootikumide profülaktilist manustamist juba 1-2 kuud enne allergia tipphooaega. Dr.OHHIRA® probiootikumide puhul piisab kahest kapslist päevas – üks hommikul, teine õhtul.
Probiootikumid on eeskätt vajalikud lastel mikroobikoosluste rikastamiseks allergiate ennetamiseks, stabiliseerimiseks infektsioonide vastu ja vanemaealistel ainevahetuse biokeemiliste näitajate normaliseerimiseks. Probiootikumide hea külg on see, et üledoseerimise võimalus puudub ning ühte liiki bakterite võtmisel suureneb ka teiste normaalse mikrofloora bakteritüvede arvukus soolestikus. Kasulike bakterite tarbimine probiootikumide näol võib oluliselt aidata säilitada head tervist, ennetada allergiate välja kujunemist ning olla ohutuks leevenduseks allergiate kõrghooajal.
Loe või vaata meie klientide allergia teemalisi tagasisidelugusid:
Andrus (Beebilõust), Ingrid ja Venus: toidutalumatusest vabaks, liigesed korda ja immuunsus lakke!
Steni lugu: Kas kõrvetistele ja allergiale on rohtu?
Kelly lugu: Ka kõige lootusetumatele nahaprobleemidele on lahendus!
Renata lugu: Aitäh probiootiumid! Minu allrgia on alatiseks kadunud!
Tarmo lugu: Soolestiku töö korrastamise abil nahalööbest priiks!
Tuuliki lugu: Dr.OHHIRA® probiootikumide ja kollageeniga dermatiidist priiks!
Rasmuse lugu: 9 aastat kestnud nahaärritusest vabaks 30 päevaga!
Kasutatud allikad:
Various effects of different probiotic strains in allergic disorders
Treatment of allergic rhinhitis with probiotics
ET EMedicalblog
The Cut Health MD
Allergialiit
Kliinik.ee
Toiduliit.ee
Laste allergia ja toidutalumatus
Medical News Today
Prebiotics and probiotics for prevention of allergic disease
Teadusuuring Dr.OHHIRA® probiootikumidega