postbiootikumid

Mis on postbiootikumid?

Sageli soovitatakse meil jälgida, et meie probiootiline toidulisand sisaldaks hiiglaslikul arvul mikroorganisme ja võib olla ka erisuguseid bakteriliike, aga mitte kunagi ei soovitata meil tähelepanu pöörata tegurile, mis vaat, et tähtsaim – postbiootikumid. Probiootikumide kasu väljendub küll ka selles, et need võistlevad aktiivselt patogeenidega ruumi ja toidu pärast, aga põhilise efekti annavad need siiski oma toodetavate ainete kaudu ning rakumembraanis ja DNAs sisalduvate „sõnumite“ kaudu.

 

Aastal 2007 võeti kasutusse uus mõiste „postbiootikumid“, kirjeldamaks probiootilistest mikroorganismidest maha jäävaid aineid ja jääkprodukte (näiteks surnud rakkude rakumembraanid ja DNA), mis toetavad peremeesorganismi tervist. Teadaolevalt kuni tänaseni leidub ainult üks töösutlik probiootline toidulisand, mis selliseid aineid juba valmis kujul sisaldab – mõistagi Dr.OHHIRA®

 

Alates 2012. aastast on seda terminit ka paaris uuringus märgitud. Postbiootikumide sünonüümina on kasutusel on ka sellised mõisted nagu „metaboliidid“ , „biogeensed ained“ ja „farmabiootikumid“, aga neid rakendatakse väga erinevates tähendustes ka muudes kontekstides ning need ei kirjelda kõnealust nähtust kuigi täpselt.

 

Teadlased leiavad tulevikus kindlasti veel koostisosi, ent praeguse seisuga on teada, et korralikus postbiootikume sisaldavas tootes on vähemalt järgmised allpool toodud komponendid. Ent isegi siis, kui me ei kavatse osta spetsiaalselt postbiootikume sisaldavaid tooteid, annab teadmine sellest, mida bakterid toodavad, meile indu oma mitmeksise mikrofloora toitmise ja kaitsmise nimel rohkem vaeva näha. Pidagem meeles, et erinevad bakterid toodavad erinevaid postbiootikume.

 

Vaatame siis, millised on peamised postbiootikumid, mida Dr.OHHIRA® probiootikumides leidub ja/ehk teisisnu, milliseid eluolulisi aineid probiootilised bakterid meie heaks toodavad: 

 

Aminohapped

Aminohapped on ehituskivid, millest valmistatakse valke. Keha kasutab aminohappeid mitte ainult lihaste jaoks, vaid ka hormoonide, virgatsainete jms. tootmiseks.

 

Ensüümid

Mõned ensüümid soodustavad seedimist, teised on antioksüdandid või mitmesuguste ainevahetusprotsesside käivitajad. Erinevat tüüpi toitude ja isegi erinevate taimeliikide seedimiseks kasutatakse sageli väga spetsiifilisi ensüüme. Kui inimese enda organism toodab süsivesikute töötlemiseks ainult käputäit ensüüme, siis bakterid toodavad neid tuhandeid – mõned nendest suudavad isegi pärmiseente rakuseinu seedida. Bakterid jälgivad, mida me sööme ja toodavad just neid aineid, mida parasjagu vaja on. Siit väike mõttetera ka neile, kes kannatavad erinevate toidutalumatuste käes. Talumatused on teisisõnu ensüümide puudus, mis suudaksid üht või teist toiduainet lagundada. Järelikult on organismil puudu baktereid, kes meie jaoks neid vajalikke ensüüme toota suudaksid. See selgitab ka olukorda, kus inimene ona hakanud tarbima probiootikume, taastades nii oma tervisliku bakteritasakaalun ning mõne aja möödudes märkab, et tema allergia või toidutalumatus on kadunud. 

 

Lühikese ahelaga rasvhapped

Lühikese ahelaga rasvhapete (Short Chain Ratty Acids, SCFA) hulgas on võihape, mis toidab sooleseina vooderdavaid rakke ja millel arvatakse olevat vähi vastane toime. Lühikese ahelaga rasvhapetest toodetakse keharakkude jaoks energiat ning neil on veel mitu tähtsat ülesannet nagu immuunfunktsiooni tugevdamine, põletike vähendamine ja allergiate leevendamine. Nad võivad takistada pärmiseentel arenemast ja invasiivseks vormiks, mida iseloomustavad hüüfid (juuresarnased moodustised). Enamus lühikese ahelaga rasvhapetest paikneb jämesooles, aga osa neist jõuab ka luuüdisse ning avaldab seal tugevat mõju. Kuna lühikese ahelaga rasvhapetel on nii paju tervisele kasulikke toimeid, on meditsiinis püütud neid ka ravimi või toidulisandina pakkuda, ent inimese end organismis kiudainetest toituvate bakterite toodetud lühikese ahelaga rasvhapped on siiski tõhusamad.

 

Orgaanilised happed

Orgaanilised happed on näiteks äädikhape, sipelghape, fumaarhape ja piimhape. Neil on tõenäoliselt palju seni veel avastamata kasulikke omadusi, aga juba praegu on teada, et need aitavad piimhappebakteritel kinnituda ja koloniseeruda. Osalt ilmselt tänu sellele, et need säilitavad soolekeskkonnas sobivat pH-d. Orgaanilised happed võivad kujuneda järgmiseks põnevaks uurimisvaldkonnaks. Näiteks sipelghape tundub olevat hea soolatüügaste vastu. Äädikhapet sisaldav äädikas on aga ravameditsiinis tunnustatud abivahend.

 

Selektiivsed mikroobivastased ained ehk bakteriotsiinid

Ravimitööstuse poolt toodetavatel antibiootikumid on laastav mõju nii headele kui ka halbadele bakteritele. Kuna probiootikumid töötavad meeskondadena, on neil arenenud võime luua „antibiootikume“, mis tapavad ainult “vaenlasi”, mitte aga “sõpru”. Neid aineid nimetatakse  „bakteriotsiinideks“ ning mõned neist on tõhusad ka seente vastu. Bakteriotsiinid aitavad võidelda ka viirusinfektsioonidega, aga nende mõju ei ole päris otsene, vaid vahendatud sõnumite poolt mida bakterid immuunsüsteemile edastavad. Looduslike antibiootikumide suhtes muutuvad patogeenid väiksema tõenäosusega resistentseks, sest neid antibiootikume toodavad muutvate oludega kohanevad elusorganismid. Bakteriotsiinidel on ka kommertsiaalseid rakendusi, näiteks kanafarmide söödas antibiootikumide asendajana. Isegi bakterirakkude pesuvedelik („supernantant“) võib patogeenide ja Candida pärmseene vastu toimida.

 

Signaalmolekulid

Mõned molekulid näiteks teavitavad meie immuunrakke ohtudest ning nähtavasti koordineerivad oma tegevust teiste probiootikumidga. Sellisest põnevast uurimusvaldkonnast kuuleme juba lähiajal hoopis rohkem.

 

Surnud bakterite DNA ja rakumembraanid

Huvitaval kombel võivad isegi surunud bakterid avaldada positiivset toimet, vähendades soolte põletikku ja stimuleerides immuunsüsteemi. Samuti arvatakse, et bakteritest pärinev DNA võib mõjuda immuunsüsteemile toniseerivalt. Tundub, et surnud bakterirakud seovad ka kuidagi toksiine. Ent elusbakterite kasulik mõju sellega ei piirdu – teadlased avastavad järjest uusi kasulikke toimeid. Elusbaktereid kasutatakse ka ühes tähtsas meditsiinilises protseduuris (feklaasle mikrobioota transplantatsioonis, mis päästab isegi elusid ning mida soovitatakse paljude tervisehädade, muuhulgas rasvumise korral).

Mõned tulevikku vaatavad teadlased leiavad, et probiootkumide valdkonnas ei tegelda edaspidi enam mitte niivõrd bakterite endiga, kuivõrd kasulike bakteriosade ja kõrvalproduktidega ehk teisisõnu postbiootikumidega.

Kääritatud toitudesse tekib käärimisprotsessi ajal suures koguses postbiootikume. Kuna iga kääritatud toidu puhul teevad põhitöö ära üks või paar bakteriliiki, sisaldab iga toit ka ainult ühe-kahe baktriliigi ainevahetuse produkte ja mitmekesisuse huvide peaksime sööma erinevaid toite.

 

Hapendatud piimatooted sisaldavad samamoodi ühe-kahe bakterikultuuri toodetavaid aineid, ent nagu juba mainitud, sisaldavad Dr.OHHIRA® probiootikumid postbiootikume. Tänaseks on neid seal leitud üle 500 erineva liigi. Dr.OHHRA® probiootikume valmistatakse samamoodi nagu kääritatud toitusid, ainult et erinevaid tooraineks kasutatakse 92 erinevat taime ning  12 erinevat bakteriliiki ja kääritusperioodi mõõdetakse aastates, mitte päevades või nädalates, nagu näiteks hapukapsa puhul. Pikema ajaperioodi jooksul tekib tootes miljardeid uusi bakterid, kes jõuavad toote valmimise ajal oma elu ära elada, nii et viimaks sisaldab toode mitme põlvkonna jagu postbiootikume ja surnud, et endiselt kasulikke rakke. Seega, mida kauem käärimisprotsess kestab, seda tugevatoimeliseks see toode muutub.

Virgatsained

Soolestikus toodetakse mitmeid virgatsaineid, näiteks serotoniini ja melatoniini, mis mõjutavad nii meie meelolu, söögiisu kui ka une ja ärkvelolu tsüklit. Mõnel juhul toodavad bakterid virgatsaineid ja mõnel juhul aineid, mis mõjutavad virgatsainete tootmist ja talitlust. Virgatsained võimaldavad närvirakkudel omavahel suhelda, aga neil on ka üks vahetu toime: nad parandavd sooefunketsiooni. Nii näiteks toodetakse umbes 90% keha serotoniinist soolestikus, kus see lokaalselt reguleerib rooja edasiliikumist.

 

Vitamiinid

Üks kõige huvitavamaid vitamiine, millest oleme juttu teinud on vitamiin K. K-vitamiin avaldab reguleerib vere hüübimist, reguleerib veresuhkru taset ning sellel on oluline mõju luude tervisele. Piisavas koguses K-vitamiini tarvitamine aitab kaasa luustruktuuri normaalsele moodustumisele, tagab tugevad luud ning aitab ära hoida luuhõrenemise. Samuti aitavad K-vitamiini kasulikud omadused ennetada südamehaiguseid. Küllaldane K-vitamiini kogus veres aitab ennetada liialt kõrget vererõhku ja infarktiriski.

 

Kogu nimekirja kõigist Dr.OHHIRA® probiootikumie koostises leiuvast postbiootilisest ühendist leiad siit.

 

Allikas: “Tervise taastamine probiootikumide abil” Martie Whittekin

Postita kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

0
https://www.ohhira.ee/heezahez/2021/09/candy-shop.svg