Kuidas olla terve? Loomulikult!

Täna, kui tervise temaatika on aktuaalsem kui kunagi varem, hakatakse järjest enam mõistma, et tervise säilitamine, taastamine ja haigestumise vältimine, on igaühe isiklik ja väga tähtis vastutus. 

Kogu meie organism on harmooniliselt toimiv keeruline ökosüsteem, kus ühe organi talitlus (või alatalitlus) mõjutab automaatselt teisi organeid.  Nõnda on näiteks meie keha bakterikooslusel otsustav roll, milliseid emotsioone me tunneme. Põnev, kas pole?

 Teeme põgusalt juttu kolme kogenud tervisespetsialistiga, kes organismi masinavärgi toimimise keerukad mehhanismid lihtsalt ja loogiliselt lahti mõtestada aitavad.  Ühtlasi on tegemist peagi algava üle-Eestilise loengusarja Kuidas olla terve? Loomulikult!“ esinejatega.

 

Kõikide haiguste üks ja ainus põhjus

Riina Raudsik on naine, kes võib rääkida keha kui terviklikkuse toimimise aspektist kõike. Mõistagi teab ta ka seda, miks on energia tootmine kehas tihtipeale häiritud ja mida see endaga kaasa toob. „Elu alus on ainevahetus, mille käigus toodetakse igas meie keha rakus energiat nende pidevaks uuendamiseks. Kui keha erinevatel põhjustel energiat kätte ei saa, on koed ja rakud happelisemad kui peaks ning energia tootmise happe-aluse tasakaalu protsess ei toimi nii nagu peaks,“ ütleb ta. Liialt happeline keskkond on omakorda haiguste üheks ja ainsaks tekkepõhjuseks – sellist olukorda võib nimetada ka energiakriisiks.

 

Kuidas keha liigset hapestumist ära hoida?

Esimeseks ja kõige olulisemaks sammuks on mineraaliderikka ja aluselise vee tarbimine, mis on omane meie rakkudele. Energiakriisist aitab hoiduda ka mitmekülgne toitumine, mõõdukas liikumine ja stressi minimeerimine. „Terviseloengu peamine eesmärk sel aastal on aga organismi bakteriaalse tasakaalu tähtsus ning bakterite hävitamise ohtlikkuse selgitamine,“ täiendab Raudsik.

 

Kui toidad oma baktereid hästi, oled terve ja elad kaua.

Organismis valitseva bakterikoosluse rolli inimese tervislikule seisukorrale ning toitumise mõju selle reguleerimisel, on pikki aastaid uuritud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) / Elsavie* teadlaste poolt. 

Elsavie mikrobioomi teadlane Johana Koppel selgitab toitumise rolli tervise seisukohalt järgnevalt: „Tasakaalus soolestiku mikrobioomi alustala on kiudainete piisav tarbimine. Süües liiga vähe kiudaineid, tekib kasulikel soolebakteritel toidu defitsiit ning need hakkavad energiaallikana kasutama alternatiivseid sooles leiduvaid ühendeid, näiteks soolte seinu kaitsvat lima ehk mutsiini, millel aga on oluline roll tugeva soole barjäärfunktsiooni säilitamisel. Mutsiini kadu viib soolebarjääri nõrgenemiseni, toksilised ühendid lekivad vereringesse ja see omakorda tekitab põletikulisi protsesse, mõjutades seeläbi kogu organismi. Siinkohal on kasulik meeles pidada, et tasakaalustatud mikroobikoosluse säilitamiseks on oluline tarbida erinevaid kiudaineid, sest eri liiki bakterid eelistavad eri tüüpi kiudaineid.”

Eestis üldtunnustatud riiklike toitumissoovituste kohaselt peaksid naised tarbima päevas vähemalt 25 g ning mehed 35 g kiudaineid. Kiudaineid leidub taimses toidus, enim täisteraviljades ja kaunviljades, aga kindlasti olulises hulgas ka pähklites, seemnetes, köögiviljades, puuviljades ja marjades. Ennekõike võikski vajalikud kiudained saada igapäevasest toidust, kuid uuringud näitavad, et meie tänased toitumisharjumused on säärased, et valdav enamik Eesti inimesi elab pidevas kiudainedefitsiidis, mis omakorda vähendab soolestiku bakterikoosluse mitmekesisust, bakterite toodetavate kasulike ainete, ehk postbiootikumide hulka ja mitmekesisust. Postbiootikumide hulka kuuluvad muuhulgas näiteks ühendid, mis on energiaallikaks meie rakkudele aga ka erinevad signaalmolekulid. Signaalmolekulide kaudu suhtleb soolestiku mikrobioom kogu organismiga nii närvisüsteemi kui immuunsüsteemi kaudu ning mõjutab ka meie ainevahetust ja seedimist. Kui heade bakterite ja nende poolt toodetavate postbiootiliste ühendite hulk organismis väheneb, tekivad puudujäägid organite normaalseks talitluseks vajalikest ainetest ning vastupanuvõime haigustele hakkabki tasapisi langema. Et tagada oma igapäevane vajalik kiudainete norm, on Elsavie ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlased välja töötanud spetsiaalsed kiudainesegud,“ lisab Koppel.

 

* Elsavie on välja kasvanud Toidu- ja Fermenataatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) kaubamärgist, mille alla koondunud tooted, mikrobioomi analüüs ja kiudainete segud, on pühendatud hea seedimise ja tervise tagamisele. Mikrobioomi uuringutega on TFTAKis tegeletud alates 2012. aastast, mis teeb neist suurima kogemusega mikrobioomi analüüsi teenuse osutaja Eestis, Baltikumis ja Skandinaavias.

 

Bakterid teevad tuju ja tervise heaks…. või hoopis halvaks. Sinu valik määrab.

 

Ilmselt on meist paljud kuulnud seda, et kui veresuhkur langeb, võib inimese meeleolu järsult muutuda. Tuleb aga välja, et tegelikult on ka bakteritel meie emotsioonidega palju rohkem pistmist, kui me senini teadnud oleme. Reelika Kalmet, Dr.OHHIRA® tervisenõustaja, oskab siinkohal täpsemalt rääkida, milline on mikroobide ja emotsioonide omavaheline roll kehas.

Soolestiku valduses on suur hulk erinevaid signaalaineid, närvide blokaatoreid ja ühendusteid. Soolestiku närvivõrgustikku nimetatakse ka soolestiku ajuks just selle keerukuse tõttu, mis on ainult võrreldav aju keerukusega. Soolestikust tulevad signaalid jõuavad meie aju erinevatese piirkondadesse, mõjutades seeläbi meie mina-tunnetust, tundeid, moraali, hirmutunnet, mälu ja motivatsiooni. Seetõttu suudab soolestik ja seal elutsevad bakterid mõjutada inimeste käitumist. Bakterite, soolestiku ja soolestiku-aju telg mängib rolli ka inimeste emotsioonide edastamisel. Näiteks suudab bakteri tüüp Lactobacillos Reuteri pärssida soolestiku valusensorite tegevust vähendades seeläbi sisemist stressi. Aju-soolestiku telje tähtsaim ja kiireim ühendustee on uitnärv. Uitnärv varustab närvistimulatsiooniga kõrvalesta, kilpnääret, neelu, kõri, südant, bronhe, kopse, söögitoru, magu, maksa, neerusid, soolestikku, kõhunääret, põrna, kusepõit ja isegi suguelundeid. Uitnärv reguleerib meie parasümpaatilist närvisüsteemi ning selle häire võib põhjustada muu hulgas keha põletikulisse seisundisse minekut ja seedimise aeglustumist.”

Järjest enam leiavad teadlased seoseid vaimse tervise ja mikrobioomis valitsevate bakterite osas.  “Sellel aastal avaldatud Vaimse tervise Rohelise Raamatu järgi on järjest enam tõusuteel just vaimse tervisega seotud probleemid nagu näiteks depression, ärevushäired, erinevad käitumis- ja unehäired. Vaimse tervisega seotud probleemid on aga otseselt meie kehafunktsioonide ja immuunsüsteemi tegevusega seotud.”

Soolestiku tervis võrdub kogu organismi tervisega.

“Aeglane seedimine põhjustab muutusi mikrobioomis ning see mõjutab omakorda meie tujusid, vastupanuvõimet stressile ja kogu immuunsüsteemi. Suurema ja kestva stressi korral aeglustub soolestiku töö ja koheselt on löögi all ka immuunsüsteemi võimekus keha kaitsta. “Ligi 80% meie immuunsusest asub just nimelt soolestikus ning seal elutsevad bakterid on immuunsüsteemi “välja koolitamise” juures tähtsad tegelased,“ räägib Kalmet. Tasakaalus mikrobioomi on võimalik säilitada, kui õpime ise oma tervisest hoolima ja õigeid otsuseid tegema. „Tuleb võtta vastutus iseenda terve olemise eest ning jälgida, et toit, mida sööme, oleks tasakaalustatud, mitmekesine ja tervislik. Et igas päevas oleks liikumist ning et meel oleks rahulik,“ täiendas Kalmet.

 

Niisiis, tuleb välja, et meie keha on ääretult tark ja võimekas ökosüsteem, mis toimib täielikus kooskõlas ja harmoonias, suutes end ise taastada ja ravida, kui me talle ainult selleks sobivad võimaluse loome.

 

Tule loengule ja saa rohkem teada!

Kui tervise taastamine ja säilitamine läbi mikrobiootilise vaatevinkli tundub Sulle huvitav ja asjakohane, leia omale lähim loengu toimumiskoht ja tule kuulama, tarkusi, mida Riinal, Reelikal ja Johanal veel jagada on.

Kuna kohtade arv on piiratud, soovitame sissepääsu garanteerimiseks pileti soetada eelmüügist. 

 

Leia omale lähim toimumiskoht SIIT.

 

 

 

Submit a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga