Kas probiootikumidest võib abi olla kaalu langetamisel?

Kas probiootikumidest võib abi olla kaalu langetamisel?

Ülekaalulisus on kujunemas järjest suuremõõtmelisemaks ja tõsisemaks probleemiks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on viimase 40 aasta jooksul ülekaaluliste inimeste arv kolmekordistunud. Hinnanguliselt on ülekaaluliste inimeste arv üle maailma tänaseks üle 650 miljoni, sealhulgas imikud ja lapsed.

 

Paraku ei ole ülekaalulisus vaid esteetiline probleem, vaid sellega on otseselt seotud ligi 100 haigusseisundit, sealhulgas südame ja veresoonkonnahaigused, diabeet, ning erinevad vähiliigid. Ülekaalulisusega seotud haigused on kasvavaks koormaks ka sotsiaal -ja meditsiinisüsteemile ning igal aastal sureb ülekaalust tingitud haigustesse ligi 28 miljonit inimest. (Viide)

 

Kuidas on meie mikrobioom kehakaaluga seotud?

 

Mikrobioomi uuringute käigus on teadlased leidnud, et ülekaaluliste inimeste soolestiku mikrobioom on saledate inimeste omast oluliselt erinev nii bakterite koosseisu kui liigirikkuse poolest. Praktiliselt kõikidest selle teemalistest uuringutest saab kinnitust fakt, et mida mitmekesisem on inimese mikrobioomi bakterite koosseis, seda madalam on tema paastuveresuhkru -ja insuliinitase ning seda väiksem keha rasvasisaldus.

 

Ühes hiirtega tehtud katses siirdati steriilses keskkonnas kasvatatud hiirtele täielik komplekt inimkaksikutelt pärit mikroobe. Üks kaksikutest oli sale, teine rasvunud. Hiirte kehakaal hakkas peagi peegeldama doonorite kehakaalu. Hiired korjavad tavaliselt üles oma puurikaaslaste bakterid. Kui aga rasvunud hiiri söödeti tüüpilise “lääne dieedi” närilistele kohandatud analoogiga, ei suutnud nad oma saledate puurikaaslaste saledust soodustavaid baktereid omastada.

 

Kuidas tagada oma mikrobioomi liigirikkus?

 

Teadlased on analüüsinud nn. primitiivsete kultuuride mikrobioome ja leidnud, et nende mikrobioom on ligi kaks korda mitmekesisem võrreldes enamiku lääne elustiili harrastavate rahvastega. Ka meie küttidest-korilastest esivanemate mikrobioom oli kordi mitmekesisem, kui tänapäeva inimese oma. Väidetavalt sõid inimesed toona ca 135 grammi kiudaineid päevas ning 150 erinevat toiduainet nädalas. Tänapäeva inimesel on tihtilugu raskusi kiudainete kogus isegi kahekohalise numbrini viimisega ning erinevate toiduainete hulk, mida tavapärast lääne dieeti harrastav inimene nädala jooksul tarbib, on šokeerivalt väike – vaid 20!

 

 

Kiudainete puudus onüheks peamiseks toitumishälbeks tänapäeva maailmas. Ca 90% lastest ja täiskasvanutest ei tarbi oma päevases toidus soovitatavat annust kiudaineid. Kiudained on aga mikrobioomi tervise seisukohast otsustava tähtsusega. Kiudainete mitmekesisus võrdub mikrobioomi mitmekesisusega, mis omakorda võrdub õnneliku ja terve organismiga.

 

Eesti Rahvastiku Toitumisuuringu põhjal jääb keskmisel Eesti inimesel päevasest toidust puudu ca 10-30 grammi kiudaineid. Täiskasvanu keskmine päevane kiudainete vajadus on naistel 25 grammi ja meestel 35 grammi.

 

Ühes uuringus leiti, et rasvunud katseisikud, kes tarbisid iga päev vähemalt 30 grammi kiudaineid, võtsid kaalus peaaegu sama palju alla, kui väga ranget dieeti pidavad katseisikud. Võib oletada, et selle põhjuseks oli kiudainete soodne mõju mikrobioomi kasulikele bakteritele, sest teatavasti on kiudained just see, millest probiootilised bakterid toituvad.

 

Kiudainete juures tuleks silmas pidada, et tähtis ei ole mitte ainult kogus vaid ka mitmekesisus. Mitmekesise mikrobioomi saamiseks peab tarbima väga erinevaid kiudaineid. Erinevate kiudainete tüübid soodustavad erinevate bakterite mitmekesisust ja kasvu, mis annab teile palju suurema mitmekesisuse heade bakterite poolt toodetavate kasulike ainete (postbiootiliste metaboliitide) osas.

 

Kui Sa ise ei oska või ei soovi toitumise peenteadusega tegeleda, võid selle enda jaoks mugavamaks kohaldada ja kasutada näiteks Erik Orgu toitumiskava. See on heaks kiidetud TFTAK teadlaste poolt ning tagab, et saaksid oma igapäevaesest toidust kätte korraliku koguse kiudaineid.

 


Kuidas probiootikumid kaalulangetusel aidata saavad?

 

Soole mikroorganisme peetakse kilpnäärme sarnasteks endokriinorganiks, mis mängib kehakaalu seisukohast keskset rolli. Näiteks mõjutavad nii probiootikumid, kui prebiootikumid nälja- ja küllastustunnt vahendavate greliini ja leptiini tootmist ning rakkude tundlikkust nende ainete suhtes.

 

Kui bifidobakterid kiudaineid lagundavad, on üheks tulemuseks aine nimega butüraat, millele on uuringute käigus omistatud söögiisu vähendav toime. Atsetaat ja protionaat on bakterite poolt toodetavad lühikese ahelaga rasvhapped, mis aga soodustavad ainevahetust. Lisaks toodavad probiootikumid konjugeeritud linoolhapet (CLA), mis on sageli kaalulangetust soodustavate toidulisandite koostiseski.

 

  • Ühe uuringu kohaselt aitavad probiootikumid toota hormooni GLP-1, mida seostatakse isu kontrollimise ja küllastustunde tekkimisega.

 

  • Teise uuringu kohaselt võib probiootikumidest abi olla proteiini ANGPTL4 taseme tõstmisel, mis omakorda takistab rasva ladestumist organismis.

 

  • Topeltpime diabeedi patsientide hulgas läbi viidud inimkatse näitas, et 12-nädalane kuur bakteritüve Bifidobacterium breve (mis sisaldub ka Dr.OHHIRA® probiootikumides) sisaldava toidulisandiga vähendas testgrupil oluliselt keha rasvasisaldust.
  • Lastel, kes said kuu aega probtioobikumide ja prebiootikumide kombinatsiooni, alanes kontrollgrupiga võrreldes nii kehakaal kui ka vererasvade tase. Viide uuringule.

 

Ülesöömine on enamasti seotud meeleoluga ning enamasti ei sirutata kätt “lohutust otsides” välja mitte madala kalorsusega köögiviljade järele.

 

Teatavasti aga on soolestikubakteritel oluline roll ka meeleolu kontrollivate hormoonide tootmisel – kui mikrobioomiga on kõik korras, ei kipu ka ülesöömist vallandavaid meeleolukõikumisi enam peale tulema.

 

Kahjuks või õnneks ei ole aga kaalulangetus nii lihtne, et võtad aga tableti sisse ja kaal langeb. Probiootikumid tõenäoliselt teevad seda protsessi hõlpsamaks, kuid mitmekesine ja tervislik toitumine on nii mikrobioomi, kehakaalu kui tervist üldiselt kõige otsesemalt mõjutavaks teguriks.

 

Artikli valmimisele aitasid kaasa Erik Orgu, TFTAK ja Aunman. Aitäh! 

 

 

 

Submit a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga