Düsbioos – tõsiste haiguste ettekuulutaja

Düsbioos – tõsiste haiguste ettekuulutaja

On huvitav tõdeda, et meie kehas on kümme korda rohkem baktereid kui inimrakke ja mitte ainult!  Isegi suur hulk meie kehades paiknevast DNA’st on tegelikult meie bakterite DNA. See tähendab, et mikroobide kooslus meie organismis mõjutab ja reguleerib absoluutselt igat organisüsteemi, eriti aga immuunsüsteemi ja aju. 

Praeguseks on mitmeid teaduslikke uuringuid, mis dokumenteerivad, et peaaegu iga üksik haiguse tüüp on otseselt või kaudselt seotud soolestiku ja mikrobioomiga, täpsemalt selle tasakaaluseisundi häirumise, ehk düsbioosiga. Isegi täna, vaadates esimesi teadusuuringuid uue ja veel suhteliselt ettearvamatu koroonaviiruse kohta, on juba leitud, et üle pooltel patsientidel esines soolestiku düsbioos, mistõttu soovitati kõigi koroonapatsientide mikrobioomi seisukorda kontrollida ning täiendavate ravimeetoditena manustada pro- ja prebiootilisi preparaate.  Uuringu leiad siit. 

Et mikrobioom oleks tasakaalus ja bakterid toodaksid organismile vajalikke ja tervise seisukohalt üliolulisi aineid (postbiootikume),  võiks mikrobioom sisaldada umbes 85–90% „häid“ baktereid 15% patogeensete bakterite kohta. 

 

Düsbioosi mõju tervisele

Sisuliselt tähendab düsbioos potentsiaalsete patogeensete bakterite vohamist ja kasulike bakterite mitmekesisuse ja arvukuse langust. Viimaste aastate mikrobioloogiliste uuringute põhjal on saadud järjest enam kinnitust,  et düsbioos on eelkäijaks väga paljudele tõsistele terviseprobleemidele.  Sellega seostatakse näiteks immuunsüsteemi häireid, Crohni tõbe, haavandilist koliiti, ärritunud soole sündroomi, reumatoidartriiti, entsefalomüeliiti, 1. ja 2. tüübi diabeeti, mitmeid allergilisi haigusi, soolevähki, maksavähki, rasvumist, kroonilise väsimuse sündroomi, hulgiskleroosi, neeru- ja ajuhaigusi. 

Millised on düsbioosi sümptomid?

Kahjuks on meie tänapäevane toidulaud ja elustiil düsbioosi tekkeks üsna soodne ja selle kerge vorm, millel otsesed sümptomid puuduvad, on paraku enamikel inimestel. Sõltuvalt düsbioosi raskusastmest ja selle staadiumist võivad sümptomid erineda, kuid progresseeruvat düsbioosi tasuks kahtlustada juhul kui tunned:  

– raskustunnet või ebamugavustunnet kõhus,
– kõhuvalu,
– puhitust,
– seedehäireid, kõhulahtisust või kõhulahtisust vaheldumisi kõhukinnisusega,
– nõrgenenud immuunsust – sagenenud nakatumist viirustesse või teistesse haigustesse,
– mitmesuguste allergiate või põletike sagenemist,
– seletamatut väsimustunnet,
– tihedaid põhjuseta peavalusid,
– suurenenud isu magusa või süsivesikurikka toidu järele. 

 

Kuidas oma soolestiku tasakaalu kontrollida?

Eestis pakuvad mikrobioomi analüüsi TFTAK ja Synlab. 

Koos põhjaliku analüüsiga soolestikus tegutsevate mikroobide tüübi ja nende osakaalu analüüsiga, saab mõlemal juhul kaasa ka soovitused, kas ja mida on vaja muuta oma toitumises või elustiilis, et tagada terve ja tugev mikrobioom, et pakkuda maksimaalselt tuge oma tervisele.

 

Kuidas oma mikrobioomi tasakaalu taastada ja seda säilitada?

Kõige olulisem: toida oma häid baktereid ja toida neid võimalikult mitmekesiselt – seda tugevam ja mitmekesisem saab sinu mikrobioom. Sellest, mida sööd, ammutavad oma toidu ka bakterikooslused. Samuti on meie toit omakorda tooraineks bakteritele, millest “head bakterid” vastavalt organismile kasulikke või patogeensed bakterid toksilisi aineid toodavad. Lihtne loogika ütleb, et toites häid baktereid muutuvad need tugevamaks, nende osakaal suureneb ja nad toodavad veelgi enam meie tervise hüvanguks väärtuslikke postbiootikume. Toites aga patogeene, saavad liidripositsiooni nemad ning toodavad organismi koormavaid toksiine. Sõbralike bakterite peamiseks toiduks on fermenteeritud või kõrge kiudainesisaldusega toiduained (pestitsiivabad värsked salatid, kaunviljad, täisteratooted juur- ja puuviljad). Kindlasti on soovitatav oma häid baktereid turgutada Dr.OHHIRA® prebiootilise seguga, mis on juba valmis kujul täisväärtuslik toit probiootilistele bakteritele. 

Vähem stressi ja rohkem liikumist
On leitud, et stress mõjutab negatiivselt mikrobioomi mitmekesisust. Mõõdukas liikumine aga suurendab seda. 

Antibiootikumid ainult hädavajadusel
Antibiootikumid hävitavad küll mitmeid tõsiseid haigusetekitajaid, kuid kahjuks ei tee need vahet patogeenidel ja sõbralikel bakteritel, mistõttu hävineb praktiliselt kogu bakterikooslus. Mikroobikoosluse taastumine võib aga aega võtta kuni kaks aastat ning täielikult ei pruugi see kunagi taastuda. Seetõttu tarbi antibiootikume ainult äärmisel vajadusel.

Paraku ei sõltu meie antibiootikumide tarbimine vaid ise sisse söödud ravimitest.  Suurem osa maailmas toodetavatest antibiootikumidest leiab tegelikult kasutust hoopis looma-ja linnukasvatustes. Möödunud aastal viidi Saksamaal läbi uuring, kus testiti suuremates kaubanduskettides müüdavat kanaliha. Antibiootikumi jääke leiti suuremal või vähemal määral neist kõigist. Siit ka soovitus – vähendada liha ja linnuliha tarbimist või kasutada võimalusel orgaanilist päritolu liha, linnuliha, mune ja teisi tooraineid.

 

Toeta oma mikrobioomi kvaliteetsete pro- ja prebiootiliste toidulisanditega
Muidugi oleks ideaalne, kui meil õnnestuks kogu oma sõbralike bakterite ja neile vajalike prebiootiliste toitainetevaru enda igapäevasest toidust kätte saada. Paraku tänapäevastes tingimustes on meie toidulaual ohtralt töödeldud kraami, milles algselt võis isegi leiduda probiootilisi baktereid, kuid need on töötlemise käigus hukkunud. Valdav enamus kaubanduses saadaval olevatest nn. “probiootilistest toitudest” (hapupiim, hapukurk, hapukapsas, jogurt jne) on kas pastöriseeritud või valmistatud marineermismeetodil – äädika ja lauasoola abil, mitte hapendades. Meie heade bakterite lemmiktoit – kiudainerikkad toiduained on samuti tihtipeale kasvatatud mitte mineraalanerikkas mullas vaid näiteks kasvulahusel, puu -ja juurviljad aga pritsitud pestitsiididega. Nagu näha, ei ole meil tänapäeval väga lihtne oma loomuliku toitumise teel probiootilisi baktereid toita. Seetõttu on paar profülaktilist probiootikumikuuri aastas soojalt soovitatavad igaühele.

 

Düsbioosi puhul või mikrobioomi profülaktiliseks tugevdamiseks soovitame:
Dr.OHHIRA prebiootiline segu
Dr.OHHIRA® probiootikumid 3-aastane retsept
Dr.OHHIRA® DELUXE probiootikumid 5-aastane retsept

Allikad:
Yourtoplife.com 
Martie Whittekin “Tervise taastamine probiootikumide abil.”
Ross Pelton – loengud ja artiklid

Submit a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga