Atoopiline dermatiit, akne, psoriaas või põletikuline nahk? Probiootikumid tulevad appi!

Nahk on keha suurim organ, mis puutub pidevalt kokku füüsiliste ja keemiliste ärritajatega ning bakteriaalsete ja seenhaiguste tekitajatega. Probiootikumide kasutamine akne, atoopilise dermatiidi, ekseemi, psoriaasi, põletikulise naha ja naha seenhaiguste puhul on erinevates kliinilistes uuringutes näidanud otseselt või kaudselt toimeid, mis võivad saavutada traditsioonilise antibiootikumi- ja hormoonraviga võrdväärseid tulemusi.

 

Kuidas pre-, pro- ja postbiootikumid probleemse naha puhul toimivad?

Naha ökosüsteem on keeruline keskkond, mis on kaetud mitmekesise mikroobi kogukonnaga. Nahal elutsevaid baktereid klassifitseeritakse kas mööduvateks või püsivateks ning mõnda neist peetakse kasulikuks, mõnda sisuliselt neutraalseks ja mõnd patogeenseks. Bakterikolonisatsioon varieerub organismi erinevates kehaosades erinevate keskkonnategurite tõttu.

 

Nahapinnal on imeõhuke hüdrolipiidkiht, mille esmane ülesanne on nahka kaitsta. Hüdrolipiidkiht tekib higi- ja rasuerituse tagajärjel. Ühel ruutsentimeetril nahapinnal pesitsevad sajad mikroobid – osad neist on nahale kasulikud, teised jälle mitte. Kasulikud bakterid moodustavad oma elutegevuse käigus nahapinnale kaitsekihi, hoides seda kuivuse, läbilaskvuse ja keskkonnarünnakute eest. Lisaks muudab terve naha mikrofloora raskeks põletikke soodustavate bakterite elu, takistades nõnda haigustekitajate levikut ja rakkude hävitamist. Samuti kui soolestikus, nõnda ka nahal, on võimalik, et kasulike-kahjulike bakterite tasakaal mingil põhjusel häirub ja tekib düsbioos, tuues kaasa nahaärritused, ketenduse, akne või äärmise tundlikkuse.

 

Probiootikumid on teatavasti kasulikud elavad mikroorganismid, mis soodsas elukeskkonnas paljunevad ja takistavad halbade bakterite levikut. Probiootilised bakterid toodavad oma elutegevuse käigus biokeemilisi ühendeid – postbiootikume (sealhulgas näiteks erinevaid happeid), mis takistavad patogeenide elutegevust ja paljunemist. Lisaks on leitud, et suukaudselt manustatuna toetavad probiootilised bakterid kogu immuunsüsteemi tööd.

 

Prebiootikumid on reeglina kiudained, mis on probiootilistele bakteritele toiduks ja toetavad nende elutegevust.

 

Postbiootikumid on kasulike bakterite tekitatud ühendid (nt. piimhape, äädikhape, vitamiinid, antimikroobsed peptiidid, samuti surnud bakteriraku lagunemisel vabanevad ensüümid ja peptiidid). Need aitavad luua naha mikrobioomile ideaalset tervislikku keskkonda. Tuntuimateks postbiootilisteks ühenditeks, mida piimhappebakterid naha heaks toodavad on näiteks piimhape, hüaluroonhape, äädikhape, diatsetüül, peptidoglükaan ja lipoteikoehape – mis kõik on kosmeetikatööstuses laialt kastutusel.

 

Dr.OHHIRA® nahahooldus

 

Pre-, pro- ja postbiootilisi kasulikke preparaate saab manustada paikselt – nahale kantuna või süsteemselt ehk suukaudselt tarbides. On leitud, et neil on võime optimeerida, säilitada ja taastada naha mikrobiootat erinevatel viisidel. Probiootiliste toodete paikne kasutamine avaldab otsest mõju manustamiskohale, tugevdades naha loomulikke kaitsebarjääri. Kasulikud bakterid toodavad nahal postbiootilisi ühendeid ehk antimikroobseid peptiide, mis loovad naha immuunvastuse ja kõrvaldavad patogeenid. Dr.OHHIRA® Magoroku nahaõlis ja Kampuku iluseebi koostises on valmis kujul postbiootilised ühendid juba lisatuna kaasas, mis teeb nende toime eriti kiireks ja tõhusaks.

 

Kosmeetilistes preparaatides sisalduvad prebiootikumid suurendavad nahale kandes selle normaalsele ja tervele nahale vajaliku mikrobioota aktiivsust ja kasvu. Paikselt kasutatavate prebiootikumide efektiivsusest on tänaseni veel üsna vähe teada.

 

Toidulisandid, mis sisaldavad prebiootikume ja/või probiootikume (Dr.OHHIRA® puhul siis lisaks ka juba valmis kujul postbiootikume), avaldavad nahale positiivset mõju, toetades immuunsüsteemi ja pakkudes leevendust akne ning mitmete atoopiliste haiguste korral.

 

Soolestiku-naha telg – mis see on?

Soolestiku-naha telje ehk soolestiku tervise mõju naha seisukorrale toetab üha rohkem teaduslikke tõendeid. Uuringutes on leidnud kinnitust seosed, et põletikulised nahahaigused on sageli põhjustatud soolestiku düsbioosist, ehk mikrobioomi tasakaalutusest. Seega tundub soolestiku mikrobioota tasakaalustamine naha seisundi parandamiseks olevat esimene lähenemisviis probleemide lahendamiseks.

 

Sellega seoses võivad suukaudsed probiootikumid nahahaiguste ravis olla lihtne, ohutu ja soodne ravimeetod. Tänaseks teostatud uuringud on andnud paljulubavaid tulemusi atoopilise dermatiidi, psoriaasi, rosaatsea ja akne ravis.

 

On leitud, et piimhappebakterite ekstraktid aitavad vähendada naha kuivust, tasakaalustada selle loomulikku kaitsebarjääri, leevendada tundlikkust ning tugevdada vastupanuvõimet.

 

Mõningad eksperdid on väitnud, et probiootikumide efektiivsust nahaprobleemide puhul võib võrrelda isegi traditsiooniliste naharavimeetoditega, nagu hormoon- ja antibiootilised kreemid. Vaid selle vahega, et kui hormoon- ja antibiootikumiravi hävitab nahapinnalt kogu bakterikoosluse, toetab  probiootiline nahahooldus „häid baktereid“, kes piisava arvukuse ja elujõu saavutamisel muudavad patogeenide eksistentsi võimatuks.

 

Probiootilisel bakterioteraapial võib olla suur potentsiaal nahahaiguste, sealhulgas ekseemi, atoopilise dermatiidi, akne ja allergilise põletiku ennetamisel ja ravimisel või naha ülitundlikkusel, UV-kiirguse põhjustatud nahakahjustuste puhul, haavade kaitsmisel ning naha enneaegse vananemise ennetamisel.

 

 

Allikad:

PubMed: Health effects of probiotics on the skin

PubMed: Impact of prebiotics and probiotics on skin health 

PubMed: Targeting the gut-skin axis-Probiotics as new tools for skin disorder management?

Tradehouse Magazin, Bakterid pugesid purki 

 

Postita kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

0
https://www.ohhira.ee/heezahez/2021/09/candy-shop.svg